{"id":152,"date":"2026-02-16T14:07:14","date_gmt":"2026-02-16T12:07:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/thenation-state\/meeskond\/"},"modified":"2026-06-28T18:07:10","modified_gmt":"2026-06-28T15:07:10","slug":"meeskond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/meeskond\/","title":{"rendered":"Meeskond"},"content":{"rendered":"
\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Eva Piirim\u00e4e<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Eva Piirim\u00e4e (PhD Cambridge\u2019i \u00dclikool, 2006) on poliitikateooria professor Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Ta on mitmete auhindadega p\u00e4rjatud monograafia \u201eHerder and Enlightenment Politics\u201c<\/a> (Cambridge University Press, 2023) autor ning kogumiku \u201eHerder on Empathy and Sympathy\/ Einf\u00fchlung und Sympathie im Denken Herders\u201c (Leiden: Brill, 2020)<\/a> ja mitmete erinumbrite kaastoimetaja. Piirim\u00e4e uurimishuvideks on valgustusaja moraali- ja poliitikafilosoofia, rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramise ja inim\u00f5iguste m\u00f5ttelugu ning patriotismi, rahvusluse ja kosmopolitismi ajaloolised ja kaasaegsed teooriad. Aastatel 2020\u20132024 juhtis ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti \u201eRahvaste enesem\u00e4\u00e4ramine ajaloolises perspektiivis\u201c<\/a>. Rohkem infot ETIS<\/a>-es.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\teva.piirimae@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

Herder and Enlightenment Politics<\/em> (2023).<\/a><\/p>\n

\u201cThe Crisis of the Nation-State and \u201cTrue Self-Determination\u201d in Baltic German Political Thought, 1918\u20131934\u201d, Journal of Baltic Studies<\/em>, Volume 57, Issue 1 (2026), 1-26.<\/a><\/p>\n

\u201cAfterword: Self-Determination and Recognition in the Baltic States, 1917\u20131922\u201d, Acta Historica Tallinnesia<\/em>, Volume 28, Issue 2 (2022), 330-352.<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Liisi Veski-Kuldkepp<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Liisi Veski-Kuldkepp (PhD Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute alal, Glasgow\u2019 \u00dclikool, 2022) on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitilise m\u00f5tte ajaloo lektor. Oma teadust\u00f6\u00f6s tegeleb ta rahvusriikluse ja demokraatia ideeajalooga s\u00f5dadevahelises Eesti Vabariigis ja Konstantin P\u00e4tsi autoritaarse re\u017eiimi (1934\u20131940) ajalooga. Aastatel 2022\u20132024 juhtis ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud j\u00e4reldoktoriprojekti \u201eDemokraatia kool: \u00fchistegevus, kodaniku\u00fchiskond ja riigisisene f\u00f6deralism Eesti m\u00f5tteloos, 1900\u20131940\u201c.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tliisi.veski@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

\u201cPaving the Third Way: Corporatist Ideas and Practices in 1930s Estonia\u201d, Journal of Baltic Studies<\/em>, Volume 57, Issue 1 (2026), 51\u221276.<\/a><\/p>\n

\u201cThe School for Democracy: Co-Operation and the Authoritarian State in 1930s Estonia\u201d, Acta Historica Tallinnensia<\/em>, Volume 30, Issue 1 (2024), 83\u2212112.<\/a><\/p>\n

\u201cTowards Stronger National Unity: Statist Ideas in Estonian Nationalism During the \u201cEra of Silence\u201d (1934\u20131940)\u201d, Journal of Baltic Studies, Volume 55, Issue 1 (2024), 173\u2212195.<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Alexander Schmidt<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Alexander Schmidt on alates jaanuarist 2021 Vanderbilti \u00dclikooli Euroopa uuringute k\u00fclaliskaasprofessor ning alates septembrist 2026 Tartu \u00dclikooli poliitilise m\u00f5tte ajaloo k\u00fclalisprofessor. Tema uurimisvaldkonnaks on Euroopa ja saksa m\u00f5ttelugu renessanssist 20. sajandini, fookusega patriotismi ideedel ning religiooni-, moraali- ja \u00f5igusfilosoofia seostel. Enne Vanderbilti \u00dclikooli t\u00f6\u00f6tas ta m\u00f5tteloo nooremprofessorina Jena \u00dclikoolis, kus ta kaitses ka doktorit\u00f6\u00f6. Schmidt on olnud k\u00fclalisprofessor v\u00f5i -teadur Chicago \u00dclikoolis (2015\u20132016), Cambridge\u2019i \u00dclikoolis (2011) ja Edinburghi \u00dclikoolis (2009). Tema esimene monograafia \u201eVaterlandsliebe und Religionskonflikt: Politische Diskurse im Alten Reich 1555\u20131648\u201c<\/a> (Brill, 2007) k\u00e4sitles humanistlikke ideid ja isamaa-armastust ning nende m\u00f5ju varauusaegse Saksamaa poliitilistele debattidele. Ta on avaldanud artikleid mitmetes kogumikes ning rahvusvahelistes ajakirjades (The Historical Journal, History of Political Thought, Modern Intellectual History, History of European Ideas, Francia). Ta on toimetanud Friedrich Schilleri teose \u201eOn the Aesthetic Education of Man\u201c (Penguin Classics, 2016). Praegu l\u00f5petab Schmidt oma uut monograafiat \u201eMight to Right: Natural Law and Historicist Realism in German Political Thought, 1700\u20131920\u201c (University of Pennsylvania Press) ja toimetab Schilleri universaalajalooteemaliste esseede kogumikku (Princeton University Press). Tema peamisteks uurimisteemadeks on hetkel rahvusriigi idee ja kristluse roll 19. sajandi rahvusvahelises \u00f5iguses.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\talexander.schmidt@vanderbilt.edu<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

\u201cRealpolitik als Anti-Romantik. August Ludwig von Rochau und die liberale Romantikkritik\u201d, in: Sandra Kerschbaumer, Matthias L\u00f6we, Tilman Reitz (eds.), GegenRomantik. Konfliktlinien in Naturwissenschaft, Politik und \u00c4sthetik<\/em> (De Gruyter, 2024).<\/a><\/p>\n

\u201cEconomic and Social Democracy. The Enlightenment Origins of the Democratic Welfare State\u201d, in: Anna Plassart, Michael A. Mosher, A Cultural History of Democracy in the Age of Enlightenment<\/em> (Bloomsbury, 2022).<\/a><\/p>\n

\u201cFreedom and state action in German late Enlightenment thought\u201d, in: Quentin Skinner, Martin van Gelderen (eds.), Freedom and the Construction of Europe: Free Persons and Free States<\/em> (Cambridge University Press, 2013).<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Timo Aava<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Timo Aava is a historian of modern Europe focusing on the history of political thought and minority rights. He holds a PhD from the University of Vienna. He has held several visiting fellowships and post-doctoral appointments at Yale University, Harvard University, and the University of Oxford. Timo is a Research Fellow in the History of Political Thought at the Johan Skytte Institute of Political Studies, where, as a part of this research project, he will continue research into minorities and ideas of statehood and rights in the Baltics. He is also a Research Fellow at the Institute of History and Archaeology, where he is working on the history of the United Nations in the early 1990s.<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\ttimo.aava@univie.ac.at<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

\u201cBetween the individual and the group: minority rights in interwar Estonia\u201d, Journal of Baltic Studies<\/em>, Volume 57, Issue 1 (2026), 1-23.<\/a><\/p>\n

\u201cRefugees and diaspora nationalism: national activists in Estonian settlements in Siberia and non-territorial autonomy between 1917 and 1920\u201d, Journal of Baltic Studies<\/em>, Volume 54, Issue 3 (2023), 601-623.<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson on poliitilise m\u00f5tte ajaloo teadur Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ja baltisaksa kultuuri teadur T\u00dc maailma keelte ja kultuuride instituudis. 2025. aastal kaitses ta T\u00dc ajaloo ja arheoloogia instituudis doktorit\u00f6\u00f6 \u201eGarlieb Merkel\u2019s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment\u201c<\/a>. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub Balti regiooni m\u00f5tteloole, ise\u00e4ranis eesti ja baltisaksa m\u00f5tlejate ideedele rahvuslusest ja patriotismist multikultuurses ja mitmekeelses kontekstis. Koost\u00f6\u00f6s muuseumide ja teiste organisatsioonidega on ta osalenud mitmetes aja- ja kultuurilugu laiemale publikule tutvustavates projektides. T\u00e4psem info ETIS<\/a>-es.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkadi.kahar-peterson@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

Garlieb Merkel\u2019s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment (<\/em>University of Tartu doctoral dissertation, 2025).<\/em><\/a><\/p>\n

\u201cTeada-tundmatu Garlieb Merkeli L\u00e4tlased, eesk\u00e4tt Liivimaal filosoofilise aastasaja l\u00f5pul\u201d, Akadeemia<\/em>, Volume 4 (2026), 587\u2212603.<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Hent Kalmo<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Hent Kalmo on Tartu \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna k\u00fclalislektor. Tema peamiseks uurimissuunaks on p\u00f5hiseaduslik kord ja m\u00f5ttelugu. Selle projekti raames uurib ta rahvusriigi idee arengut Eestis, paigutatuna laiemale Kesk- ja Ida-Euroopa m\u00f5tteloo taustale.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\thent-raul.kalmo@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

\u201cEstonia as a multinational nation-state: the imperial origins of post-independence political thought\u201d, Journal of Baltic Studies<\/em>, Volume 57, Issue 1 (2026), 77-99.<\/span><\/a><\/p>\n

\u201cSovereignty and the Misery of Small Eastern European Nations\u201d, in: Jan Kom\u00e1rek, Birgit Aasa, Marina B\u00e1n, Michal Krajewski (eds.), European Constitutionalism the Other Way Round. From the Periphery to the Centre<\/em> (Cambridge University Press, 2026).<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Karl Lembit Laane<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Karl Lembit Laane on Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nooremteadur ja doktorant. Oma doktorit\u00f6\u00f6s, pealkirjaga \u201eProtseduurilise demokraatia kriis ja uuendamine\u201d, keskendub ta seosele normatiivse poliitikateooria ja institutsionaalse disaini vahel demokraatiates, eesm\u00e4rgiga realiseerida rahva enesem\u00e4\u00e4ramise ideed ning tuvastada t\u00e4nap\u00e4eva oludele vastavaid mehhanisme v\u00f5rdse poliitilise vabaduse tagamiseks. Selle l\u00e4henemise l\u00e4htekohaks on protseduurilise demokraatia teooria, mida on t\u00e4nap\u00e4eval populariseerinud Nadia Urbinati ning mille juured ulatuvad Austria \u00f5igusteadlase ja poliitikateoreetiku Hans Kelseni (1881\u20131973) demokraatiak\u00e4situseni. Karl Lembitu uurimist\u00f6\u00f6 keskendub konkreetsetele seostele Kelseni demokraatiateooria ja enesem\u00e4\u00e4ramise m\u00f5iste vahel, sh rahvus- ja kultuuriv\u00e4hemuste enesem\u00e4\u00e4ramisega rahvusriikides.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tkarl.lembit.laane@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n

\n\t
\n\t\t\t\t\t\"\"\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Oliver Rowe<\/h3>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Oliver Rowe t\u00f6\u00f6tab Tartu \u00dclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis anal\u00fc\u00fctikuna. Tema doktorit\u00f6\u00f6 \u201eSelf-determination in Theory and Practice: The Reconfiguration of the \u2018Russian\u2019 Empire, 1914\u20131924\u201c (juhendaja Eva Piirim\u00e4e) j\u00f5uab kaitsmiseni augustis 2026. Oliver Rowe\u2019i teadust\u00f6\u00f6 uurib rahvusriikluse ideid 20. sajandi esimese poole Venemaal, alates 1917. aasta revolutsiooni j\u00e4rel loodud \u00dclevenemaalisest Asutavast Kogust kuni Vene riigi ja rahva kontseptsioonideni Euroopa ja Aasia vene emigrantide organisatsioonides. Lisaks uurimist\u00f6\u00f6le korrastab ta projekti bibliograafilist andmebaasi ja hoiab t\u00f6\u00f6s projekti kodulehte.<\/p>\n\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\toliver.rowe@ut.ee<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\t\t\t

\n\t\t\t

Valitud publikatsioonid:<\/strong><\/p>\n

Self-determination in Theory and Practice: The Reconfiguration of the \u2018Russian\u2019 Empire, 1914-1924<\/em> (forthcoming doctoral dissertation, 2026).<\/p>\n

\u201cFor a United Russia<\/em>? The White Movement\u2019s Rejection of National Self-Determination, 1918-1920\u2033, The Russian Review<\/em>, Volume 83, Issue 4 (2024), 577-594.<\/a><\/p>\n

\u201cFrom Self-determination to Secession? The Bolsheviks and National Self-determination, 1914-1924\u201d, Revolutionary Russia<\/em>, Volume 37, Issue 1 (2024), 16-38.<\/a><\/p>\n\n\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":513,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-152","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/513"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=152"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/152\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":170,"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/152\/revisions\/170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/thenationstate.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}