Rahvusriik kui rahvusülene idee: suur- ja väikerahvaste põimunud perspektiivid Balti regioonis

Projektis “Rahvusriik kui rahvusülene idee: suur- ja väikerahvaste põimunud perspektiivid Balti regioonis” (PRG3027, 2026–2030) uuritakse rahvusriiki kui rahvusülest ideed ning sellega seotud debatte aastatel 1860–1940. Projektis ei läheneta rahvusriigile kui kindlapiirilisele ja muutumatule mõistele, vaid uuritakse, millistel erinäolistel ja vastandlikel viisidel kujutlesid rahvusriiki Balti regioonis tegutsenud suur- ja väikerahvaste mõtlejad.

Meie uurimistöö põimib ajaloolist lähenemist poliitilise ja teoreetilise analüüsiga, uurides, kuidas kujundasid poliitilist mõtlemist arusaamad riigi suurusest, võimust ja haavatavusest. Miks nägid mõned autorid rahvusriiki teena demokraatia ja koostööni, samas kui teised seostasid seda autoritarismi, rivaliteedi või ekspansiooniga?

Ühtlasi toome esile alternatiivseid visioone, mis ühendasid rahvusliku kuuluvuse kultuuriautonoomia, föderalismi ja rahvusvahelise koostööga. Vaatame ka ajaloolisest fookusperioodist edasi, et jälgida, kuidas need debatid on mõjutanud rahvusriigi mõiste ümbertõlgendusi 1989. aastast tänapäevani. Näitame nende ideede jätkuvat olulisust kaasaegsetes aruteludes suveräänsuse, demokraatia ja rahvusvahelise korra üle.

Valgustades Eesti, Läti, Soome, Poola ning ümbritsevate suurriikide perspektiive, pakub projekt uue, rahvusülese arusaama rahvusriigi idee arengust ning sellest, miks see on tänini oluline.

Projekti „Rahvusriik kui riigiülene idee: suurte ja väikeste rahvaste põimunud vaated Läänemere piirkonnas” rahastab Eesti Teadusagentuur uurimisgrandi PRG3027 kaudu aastatel 2026–2030. Projekti viiakse läbi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.

Päisepildil on detail Johannes Pääsukese 1914. aastal Tartu raekoja platsil tehtud fotost (Eesti Rahva Muuseum).