Meeskond

Eva Piirimäe (PhD Cambridge’i Ülikool, 2006) on poliitikateooria professor Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Ta on mitmete auhindadega pärjatud monograafia „Herder and Enlightenment Politics“ (Cambridge University Press, 2023) autor ning kogumiku „Herder on Empathy and Sympathy/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders“ (Leiden: Brill, 2020) ja mitmete erinumbrite kaastoimetaja. Piirimäe uurimishuvideks on valgustusaja moraali- ja poliitikafilosoofia, rahvaste enesemääramise ja inimõiguste mõttelugu ning patriotismi, rahvusluse ja kosmopolitismi ajaloolised ja kaasaegsed teooriad. Aastatel 2020–2024 juhtis ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“. Rohkem infot ETIS-es.

Liisi Veski-Kuldkepp (PhD Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute alal, Glasgow’ Ülikool, 2022) on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitilise mõtte ajaloo lektor. Oma teadustöös tegeleb ta rahvusriikluse ja demokraatia ideeajalooga sõdadevahelises Eesti Vabariigis ja Konstantin Pätsi autoritaarse režiimi (1934–1940) ajalooga. Aastatel 2022–2024 juhtis ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud järeldoktoriprojekti „Demokraatia kool: ühistegevus, kodanikuühiskond ja riigisisene föderalism Eesti mõtteloos, 1900–1940“.

Alexander Schmidt on alates jaanuarist 2021 Vanderbilti Ülikooli Euroopa uuringute külaliskaasprofessor ning alates septembrist 2026 Tartu Ülikooli poliitilise mõtte ajaloo külalisprofessor. Tema uurimisvaldkonnaks on Euroopa ja saksa mõttelugu renessanssist 20. sajandini, fookusega patriotismi ideedel ning religiooni-, moraali- ja õigusfilosoofia seostel. Enne Vanderbilti Ülikooli töötas ta mõtteloo nooremprofessorina Jena Ülikoolis, kus ta kaitses ka doktoritöö. Schmidt on olnud külalisprofessor või -teadur Chicago Ülikoolis (2015–2016), Cambridge’i Ülikoolis (2011) ja Edinburghi Ülikoolis (2009). Tema esimene monograafia „Vaterlandsliebe und Religionskonflikt: Politische Diskurse im Alten Reich 1555–1648“ (Brill, 2007) käsitles humanistlikke ideid ja isamaa-armastust ning nende mõju varauusaegse Saksamaa poliitilistele debattidele. Ta on avaldanud artikleid mitmetes kogumikes ning rahvusvahelistes ajakirjades (The Historical Journal, History of Political Thought, Modern Intellectual History, History of European Ideas, Francia). Ta on toimetanud Friedrich Schilleri teose „On the Aesthetic Education of Man“ (Penguin Classics, 2016). Praegu lõpetab Schmidt oma uut monograafiat „Might to Right: Natural Law and Historicist Realism in German Political Thought, 1700–1920“ (University of Pennsylvania Press) ja toimetab Schilleri universaalajalooteemaliste esseede kogumikku (Princeton University Press). Tema peamisteks uurimisteemadeks on hetkel rahvusriigi idee ja kristluse roll 19. sajandi rahvusvahelises õiguses.

Timo Aava is a historian of modern Europe focusing on the history of political thought and minority rights. He holds a PhD from the University of Vienna. He has held several visiting fellowships and post-doctoral appointments at Yale University, Harvard University, and the University of Oxford. Timo is a Research Fellow in the History of Political Thought at the Johan Skytte Institute of Political Studies, where, as a part of this research project, he will continue research into minorities and ideas of statehood and rights in the Baltics. He is also a Research Fellow at the Institute of History and Archaeology, where he is working on the history of the United Nations in the early 1990s.

Kadi Kähär-Peterson on poliitilise mõtte ajaloo teadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ja baltisaksa kultuuri teadur TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudis. 2025. aastal kaitses ta TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö „Garlieb Merkel’s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment“. Tema uurimistöö keskendub Balti regiooni mõtteloole, iseäranis eesti ja baltisaksa mõtlejate ideedele rahvuslusest ja patriotismist multikultuurses ja mitmekeelses kontekstis. Koostöös muuseumide ja teiste organisatsioonidega on ta osalenud mitmetes aja- ja kultuurilugu laiemale publikule tutvustavates projektides. Täpsem info ETIS-es.

Hent Kalmo on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor. Tema peamiseks uurimissuunaks on põhiseaduslik kord ja mõttelugu. Selle projekti raames uurib ta rahvusriigi idee arengut Eestis, paigutatuna laiemale Kesk- ja Ida-Euroopa mõtteloo taustale.

Karl Lembit Laane on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nooremteadur ja doktorant. Oma doktoritöös, pealkirjaga „Protseduurilise demokraatia kriis ja uuendamine”, keskendub ta seosele normatiivse poliitikateooria ja institutsionaalse disaini vahel demokraatiates, eesmärgiga realiseerida rahva enesemääramise ideed ning tuvastada tänapäeva oludele vastavaid mehhanisme võrdse poliitilise vabaduse tagamiseks. Selle lähenemise lähtekohaks on protseduurilise demokraatia teooria, mida on tänapäeval populariseerinud Nadia Urbinati ning mille juured ulatuvad Austria õigusteadlase ja poliitikateoreetiku Hans Kelseni (1881–1973) demokraatiakäsituseni. Karl Lembitu uurimistöö keskendub konkreetsetele seostele Kelseni demokraatiateooria ja enesemääramise mõiste vahel, sh rahvus- ja kultuurivähemuste enesemääramisega rahvusriikides.

Oliver Rowe töötab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis analüütikuna. Tema doktoritöö „Self-determination in Theory and Practice: The Reconfiguration of the ‘Russian’ Empire, 1914–1924“ (juhendaja Eva Piirimäe) jõuab kaitsmiseni augustis 2026. Oliver Rowe’i teadustöö uurib rahvusriikluse ideid 20. sajandi esimese poole Venemaal, alates 1917. aasta revolutsiooni järel loodud Ülevenemaalisest Asutavast Kogust kuni Vene riigi ja rahva kontseptsioonideni Euroopa ja Aasia vene emigrantide organisatsioonides. Lisaks uurimistööle korrastab ta projekti bibliograafilist andmebaasi ja hoiab töös projekti kodulehte.